United Venture Capital investeerib riskikapitali ka juba ettevõtte varajases stardifaasis.
Ettevõtte juhatuse liige Uwer Usai ütles, et sellega tehakse võimalikuks ka nende ettevõtjate võimalused ja edulood, kes ise rahastamist ei ole leidnud või kellele suured riskikapitalifirmad on ära öelnud, kuna toode on nende jaoks veel liiga toores.
“Meie jaoks on muidugi investeeringu risk suurem, kuid samas võib niimoodi lähenedes nii mõnegi suurepärase idee ja tegija otsa sattuda“ ütles Uwer Usai United Venture Capitalist.
United Venture Capital koosneb eesti ettevõtjatest, kes on nii tugeva ekspordi kui ka firmade käivitamise ja müügi kogemustega.
Investeerime eelkõige Eesti ja Baltikumi turule. Investeeringutest eelistame IT sektorit, tootmist ja eksporti. Ideaalis võiks kasvav ettevõte esialgu laieneda eelkõige Skandinaaviasse ja Euroopa turule, kus meie enda ettevõtluskogemus on kõige tugevam.
Uwer Usai ütles, et ettevõtjal, kes soovib kaasata nendepoolset investeeringut ja know-howd peaks olema vähemalt selge ettekujutust oma tootest, kuhu seda müüa ja mis mahus, ning tal võiks olla korralik äriplaan. Samuti eelistatakse tooteid mis on suutnud juba käivet teha, kuid kellel on laienemiseks lisakapitali vaja. Kuid veel tähtsam kui toode ise, on meeskond selle taga ning tema võimekus seda toodet turundada ja müüa.
Start-up ettevõtted vajavad riskikapitali
Eestis pole puudus mitte niivõrd headest ideedest, kuivõrd oma valdkonda hästi tundvatest nn teise astme investoritest ehk äriinglitest ja mentoritest, kes aitaksid viia toote või teenuse laiema üldsuse ette, rahvusvahelisse ärisse.
Kui on hea idee, siis esmaseks nn seemneinvesteeringuks leiab hakkaja rahalist toetust sõpradelt või perekonnalt. Kui üldistada, siis jäävad need summad 6000- 10 000 euro piiresse. Sellest võib isegi piisata kui eesmärgiks on tegutseda kohalikul turul. Kui mõtted lennukamad, võib väljakutse saabuda järgmises arengufaasis, kui ideega ettevõttel võib tootearenduseks vaja minna kolm kuni neli korda suuremat summat. Seda sõpradelt ja sugulastelt kokku ei laena. Ja kui saaksi laenata, pole kunagi garantiid, et idee kunagi ka tagasiteenimise võimalust pakub. Seega kukub suure tõenäosusega Kanada vanaonu kasutamise võimalus ära. Võiks kaaluda riiklikke toetusprogramme, kuid nende häda seisneb selles, et need pole alati piisavalt paindlikud. Seega hea idee ei pruugi piisava kiirusel areneda ning keegi kusagil piiri taga viib sarnase kontseptsiooni ellu. Esmane investeering tehnoloogiaettevõttesse, mõnikord ka seemneinvesteeringu nimetusega, tuleb tihtilugu 3F meetodil (family, friends, fools-toim), kus raha saadakse lähikondsetelt või siis hulljulgetelt. Eesti kontekstis on valuline ning puudulik aga järgmine aste ehk nn. riskikapitalifirmad või “targa raha” omanikud ja haldajad, mis on vahelüliks enne suuremate riskikapitalifondide staadiumit.
Maailmas levinud praktika kohaselt kujuneb edulooks üks kümnest start-upist, kolm näitavad rahuldavaid tulemusi ning ülejäänud ebaõnnestuvad. Ehk ka selles maailmas näib mööndustega kehtivat Pareto 80:20 printsiip.
Seni on olnud Eesti start-up firmad enamalt jaolt seotud IT- valdkonnaga ning ilmselt jääb see nõnda veel mõnda aega. Miks?
Skype on loonud rollimudeli kui kaugele on võimalik tegelikkuses minna, seetõttu, ja ka reaalainete mahu tõttu meie hariduses ajalooliselt, on Eestis enamik start-up ettevõtteid seotud IT-valdkonnaga. Robootika, mehhatroonika, meditsiinitööstus, materjaliteadus ja teised valdkonnad on mõnevõrra IT varjus, kuid ka sealt on lähiajal arengutulemusi näha. Samas, kuna IT-valdkond on hetkel ja arvatavasti veel järgmised 20 aastat valitsev tehnoloogiasuund, siis selle mõju muudes valdkondades pigem kasvab ja meie eelist ei tasu kasutamata jätta.
Kes pakuvad riskikapitali ?
| Riskikapitali pakuvad fondid, äriinglid (jõukad eraisikud) ja riskikapitalifirmad. Riskikapitalifondid on tavaliselt spetsialiseerunud geograafiliselt, tehnoloogia või sektori lõikes ning ka investeerimisetapiti. Spetsialiseerumist Eestis segab turu väiksus, mistõttu on see enam suurtel riskikapitaliturgudel tegutsevate fondide privileeg.Suurimad riskikapitali pakkujad on traditsiooniliselt olnud tegevad Ameerikas, kuid kiirelt on kasvamas ka Euroopa, India ja Hiina riskikapitaliturg. Kuna riskikapitaliturg on olemuselt regionaalne (kehtib nn kahe autosõidutunni reegel), siis võtab selle kujunemine koos majanduse arenemisega ja rikkuse kasvuga alati aega. Nii ka Eestis peaks peamine riskikapital tulema ikka Eestist või naaberriikidest.Fondid eelistavad enamasti minimaalselt 1 miljoni euro suuruseid investeeringuid ja on nõus investeerima ettevõttesse pigem juhul, kui ettevõtjatel on ette näidata arvestatav käive, mis tõestab nõudlust toote või teenuse järele. Isegi väga lubava äriplaani vastu üldjuhul raha ei investeerita, see oleks liiga riskantne. Seni peavad ettevõtjad läbi ajama tavaliselt omavahenditega või tuttavatelt kaasatud rahaga. Seetõttu on firma loomise ja käivitamise etapp ettevõtjale ka kõige raskem ja võib alafinantseerimise tõttu jäädagi teostamata. Alustavate ettevõtete rahastamine on olnud Eestis ka EASi poolt suhteliselt tagasihoidlik. Päris alustavasse firmasse on tavaliselt nõus investeerima äriinglid või väiksemad riskikapitalifirmad. Äriinglid on rikkad eraisikud, kes soovivad mingi osa oma isiklikust rahast ja ka oma tööajast pühendada uutele äridele, tihti minnes n-ö uuele ringile. Äriinglite investeeringud jäävad suurusjärku 150 000– 300 000 eurot. Eelistatud oleks äriingel, kes lisaks rahale pakuks ka oma ettevõtluskogemusi (parima võimalusena samast sektorist) ja kontaktivõrgustikku. Alustav ettevõte vajab tihti sellist toetust isegi enam kui raha (nn tark raha). Ka edukad ettevõtted pakuvad tihti riskikapitali. Nad otsivad huvitavaid tooteid ja teenuseid oma sektorist ja on huvitatud nende arendamisse investeerimisest. Soovitakse olla kohal, kui toode äriliselt edukaks osutub, kaasates sellega toote oma portfelli. Korporatiivset riskikapitali on reeglina kõige keerulisem kaasata. Erinevalt finantsinvestorist ei sea korporatiivne investor eesmärgiks oma osaluse müüki. Kui arvatakse, et riskikapital ajab taga vaid kõrgetehnoloogiat, siis praktika näitab, et suurem osa riskikapitali investeeringutest ei ole seotud uute tehnoloogiatega. Tegemist on kas olemasoleva tehnoloogia edukama kommertsialiseerimisega või uue ärimudeli juurutamisega. |